Stuoradiggi nammadii 2017:s kommišuvnna guora hallat maid sámit, kvenat ja norgalaš-suopmelaččat leat šaddan gillát Norgga eise válddiid daguid dihte 1850-jagiid rájes gitta otnážii. Kommišuvdna galgá guorahallat makkár váikku husaid dáruiduhttin-politihkka lea dagahan ja makkár doaimmat fertejit čađahuvvot vai seanadeapmi olahuvvo.

 

Olu riikkain lea diekkár duohtavuođakommišuvnnat guorahallan sođiid, badjel geahččan-vuođaid ja olmmoščearddaid oaguheami váikkuhusaid. Kanadas ja Ruoná eatnamis leat diekkár kommišuvnnat almmustahttán rihkkumiid álgoálbmogiid vuostá ja movt sii leat šaddan gillát veahkaválddi ja riggodagaid rievidemiid geažil. Dál lea duođai áigi ahte maiddái Norga guorahallá daguidis.

 

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna lea juo gávnnahan ahte min oktasaš historjá girjjis váilot deaŧalaš oasit. Vuosttaš lávki proseassas lea gávdnat dieid osiid. Kommišuvdna álggii mannan vahkkus doallat čoahkkimiid olbmuiguin, gos bivdet ahte sii geain lea mihkke muitalit dien historjái, nagodivčče juogadit iežaset vásá husaid. Ain leat olu rabas hávit olbmuin geat leat šaddan vásihit vealaheami, loavkašuhttimiid, giela ja eatnamiid massima, identitehta massima jna. Danne go stuoraservodat dan gáibidii.

 

«Oktasaš noađđin lea ahte čearddalaš ja kultuvrralaš duogáš ja giella lei šaddan heahpadin. Dat dagahii ahte identitehta čiehkádii dahje jávohuvai. Dal bivdit mii sin rahpat dieid čiegus lanjaid», logai kommišuvnna jođiheaddji Dagfinn Høybråten NTB:i bearjadaga.

 

Okta deaŧalaš dahku seanadeami olaheamis lea muitalit álgoálbmogiid duohta historjjá. Dat ferte boahtit eambbo oidnosii sihke skuvllain, ja min našuvnnalaš ja guovlulaš museain. Easkka go dovdat historjjá seavdnjadeamos beliid, sáhttit mii das oahppat.

 

Dasto sáhttit ovddos geahččagoahtit. Ovdal go sáhttit vássán áiggi boasttuvuođain oahppat, fertet mii maiddái dan ođđa máhtu vuođul guorahallat otná retorihka ja politihka duohta¬vuođa. Oainnat jus integreren šaddá assimilašuvdnan ja olmmošvuoigatvuođat hoigaduvvojit eret ruhtaseastimiid ja dohkketmeahttun politihkalaš guottuid geažil, de sáhttit mii vel eambbo unnitloguid deaddit stuoraservodaga fámostallama vuollái.

 

Vårt Lands lederartikkel 25.11, oversettelse: Inger-Marie Oskal

Her er lenke til den norske versjonen.

• LES OGSÅ: En del av fornorskningspolitikken har fratatt samene sitt eget språk. De blir sett på som annenrangs samer av sine egne.